Uudised / JOKERI KASVANDIK PATRICK PIHLAK MÄNGIS LONDONI CHELSEA VASTU SUUREPÄRASE MÄNGU!

Raasiku FC Jokeri kasvandik Patrick Pihlak sai osa erakordsest jalgpalliõhtust, kui Tallinna FC Flora U19 võistkond mängis UEFA noorte Champions League mängus A. Le Coq Arenal 2745 pealtvaataja ees 2:2 viiki Inglismaa suurklubi Londoni Chelsea eakaaslastega!

Flora algkoosseisus alustanud Patrick Pihlak tegi suurepärase esituse ning andis juba 4. minutil väravasöödu Sander Alamaa löödud 1:0 juhtväravale! UEFA noorteliiga on Euroopa Jalgpalliliidu korraldatav rahvusvaheline võistlussari, kus osalevad Euroopa tippklubide kuni 19-aastaste mängijate võistkonnad. Londoni Chelsea kuulub selle võistlussarja ajaloo edukaimate klubide hulka, olles kahekordne võitja ja neljakordne finalist.

Pärast kolmapäevast kohtumist õnnestus meil Patrickuga teha lühike intervjuu, milles rääkisime tema jalgpalluritee algusest Raasikul, Jokeri rollist tema arengus ning loomulikult unustamatust kohtumisest Londoni Chelsea vastu.

𝗧𝘀𝗮𝘂, 𝗣𝗮𝘁𝗿𝗶𝗰𝗸! 𝗞𝘂𝗶𝗱𝗮𝘀 𝗷𝗮 𝗸𝘂𝗶 𝘃𝗮𝗻𝗮𝗹𝘁 𝘀𝗮 𝗷𝗮𝗹𝗴𝗽𝗮𝗹𝗹𝗶 𝗷𝘂𝘂𝗿𝗱𝗲 𝗷õ𝘂𝗱𝘀𝗶𝗱?

Hei! Jalgpallipisiku sain külge juba lasteaias, umbes 5–6-aastaselt. Minu jalgpalluritee sai suuresti alguse tänu Andre Ilvesele. Kui tema poleks mulle trenni minekut soovitanud või seda võimalust välja pakkunud, siis ei oleks ma ilmselt praegu seal, kuhu olen jõudnud. Minu esimene trenn toimus Raasiku kooli vanas aulas, kus treenisin endast 2–3 aastat vanemate poistega. Treeneriks oli ei keegi muu kui Raivo Vaga! Mäletan, et esimeses trennis oli mul ilmselt päris suur hirm ja kartus. See treening möödus pigem pisarate saatel. Treener, isa ja Andre, kes kõik tol hetkel kohal olid, proovisid minusse julgust süstida, et ma trenni kaasa teeksin ja jalgpalliga sõbraks saaksin.

𝗠𝗶𝗹𝗹𝗶𝗻𝗲 𝗿𝗼𝗹𝗹 𝗼𝗻 𝗥𝗮𝗮𝘀𝗶𝗸𝘂 𝗙𝗖 𝗝𝗼𝗸𝗲𝗿𝗶𝗹 𝗼𝗹𝗻𝘂𝗱 𝘀𝗶𝗻𝘂 𝗷𝗮𝗹𝗴𝗽𝗮𝗹𝗹𝘂𝗿𝗶𝗸𝘀 𝗸𝘂𝗷𝘂𝗻𝗲𝗺𝗶𝘀𝗲𝗹?

Kuna veetsin kogu oma nooruspõlve Raasiku FC Jokeris, siis olen üüratult tänulik kogu selle töö eest, mida minu arengusse on panustatud. Eelkõige sooviksin tänada oma treenereid Raivo Vaga, Andre Ilvest, isa Priitu ja Rene Lille, kelle pühendumus on olnud minu arengus väga suure tähtsusega. Suurema osa oma noorteliigade aastatest mängisin just Rene Lille käe all. Kui olin veel päris noor, oli Rene kõrval abiks ka minu isa Priit ning koos moodustasid nad väga vinge tandemi. Hiljem lisandus treenerite hulka Martti Pent, kui hakkasime alates U14 vanuseklassist mängima Rae Spordikooliga ühendvõistkonnana. Ka Martti on minu arengule kindlasti palju kaasa aidanud. Kõige rohkem soovin tänada treenereid, kes on minust kõik välja pigistanud ja aidanud mul iga päev saada iseenda parimaks versiooniks. See näitabki, et FC Joker teeb asju õigesti ja ka siit on võimalik tippu sirguda!

𝗠𝗶𝗱𝗮 𝗽𝗲𝗮𝗸𝘀 𝘀𝗶𝗻𝘂 𝗮𝗿𝘃𝗮𝘁𝗲𝘀 𝘁𝗲𝗴𝗲𝗺𝗮, 𝗲𝘁 𝘁𝘂𝗹𝗲𝘃𝗶𝗸𝘂𝘀 𝗷õ𝘂𝗮𝗸𝘀 𝘃𝗲𝗲𝗹 𝗿𝗼𝗵𝗸𝗲𝗺 𝗥𝗮𝗮𝘀𝗶𝗸𝘂 𝘃𝗮𝗹𝗹𝗮 𝗻𝗼𝗼𝗿𝗶 𝗷𝗮𝗹𝗴𝗽𝗮𝗹𝗹𝘂𝗿𝗲𝗶𝗱 𝘀𝗲𝗹𝗹𝗶𝘀𝗲𝗹𝗲 𝘁𝗮𝘀𝗲𝗺𝗲𝗹𝗲?

Ma usun, et kõige olulisem on usk iseendasse ning valmisolek iga päev enda kallal kõvasti tööd teha, et edasi areneda. Samuti tuleb nautida seda, mida teed. See on kõige alus, sest kui naudingut ei ole, muutuvad ka paljud teised asjad elus keerulisemaks. Kindlasti on vaja rajada Raasiku valda jalgpallihall, et noortel oleks võimalik aastaringselt sobivates tingimustes treenida, areneda ja oma unistusi ellu viia. Aga kui peaksin välja tooma ühe kõige olulisema märksõna, siis oleks see TÖÖ!

𝗠𝗶𝗹𝗹𝗶𝘀𝗲𝗱 𝗼𝗹𝗶𝗱 𝘀𝗶𝗻𝘂 𝗲𝘀𝗶𝗺𝗲𝘀𝗲𝗱 𝗺õ𝘁𝘁𝗲𝗱, 𝗸𝘂𝗶 𝘀𝗮𝗶𝗱 𝘁𝗲𝗮𝗱𝗮, 𝗲𝘁 𝘀𝘂𝗹 𝗮𝘃𝗮𝗻𝗲𝗯 𝘃õ𝗶𝗺𝗮𝗹𝘂𝘀 𝗺ä𝗻𝗴𝗶𝗱𝗮 𝗨𝗘𝗙𝗔 𝗻𝗼𝗼𝗿𝘁𝗲𝗹𝗶𝗶𝗴𝗮𝘀 𝗟𝗼𝗻𝗱𝗼𝗻𝗶 𝗖𝗵𝗲𝗹𝘀𝗲𝗮 𝘃𝗮𝘀𝘁𝘂?

Ütlen ausalt, et kui pärast loosimist selgus, et esimesest ringist edasipääsu korral ootab meid Chelsea sugune vastane, tekkis kohe tunne, et sellist asja peab elus kogema ja ennast proovile panema. Sees oli tunne, et kurat, see on ikka vinge värk! Sellised mängud ei ole igapäevased ning see on suurepärane võimalus ennast proovile panna.

𝗠𝗶𝗹𝗹𝗶𝗻𝗲 𝗼𝗹𝗶 𝘁𝘂𝗻𝗻𝗲 𝗮𝘀𝘁𝘂𝗱𝗮 𝘃ä𝗹𝗷𝗮𝗸𝘂𝗹𝗲 ü𝗵𝗲 𝗺𝗮𝗮𝗶𝗹𝗺𝗮 𝘁𝘂𝗻𝘁𝘂𝗺𝗮 𝗷𝗮𝗹𝗴𝗽𝗮𝗹𝗹𝗶𝗸𝗹𝘂𝗯𝗶 𝗻𝗼𝗼𝗿𝘁𝗲𝘃õ𝗶𝘀𝘁𝗸𝗼𝗻𝗻𝗮 𝘃𝗮𝘀𝘁𝘂? 𝗞𝗮𝘀 𝗺ä𝗻𝗴𝘂𝗲𝗲𝗹𝗻𝗲 𝗻ä𝗿𝘃 𝗼𝗹𝗶 𝘁𝗮𝘃𝗮𝗽ä𝗿𝗮𝘀𝗲𝘀𝘁 𝘀𝘂𝘂𝗿𝗲𝗺?

Jagada väljakut maailma tippudega on auasi. Sellise suurklubi vastu mängimine on võrratu tunne ja kogemus kogu eluks. Teadsime väga hästi, millise staatusega mängijad meie vastas on, kuid mingit aukartust meil ei olnud. Mängisime oma koduareenil ja kodupubliku ees. Me ei läinud sinna nende fännidena, sest lõppude lõpuks on nemad samamoodi luust ja lihast inimesed nagu meie. Sellest õhtust on siiani alles imeline emotsioon!

𝗞𝗶𝗿𝗷𝗲𝗹𝗱𝗮 𝗼𝗹𝘂𝗸𝗼𝗿𝗱𝗮, 𝗸𝘂𝗶 𝘃õ𝗶𝘁𝘀𝗶𝗱 𝗻𝗲𝗹𝗷𝗮𝗻𝗱𝗮𝗹 𝗺𝗶𝗻𝘂𝘁𝗶𝗹 𝗲𝗻𝗱𝗮 𝗸𝗮𝗿𝗶𝘀𝘁𝘂𝘀𝗮𝗹𝗮 𝗹ä𝗵𝗶𝘀𝘁𝗲𝗹 𝗽𝗮𝗹𝗹𝗶 𝗻𝗶𝗻𝗴 𝗮𝗻𝗱𝘀𝗶𝗱 𝘃ä𝗿𝗮𝘃𝗮𝘀öö𝗱𝘂 𝗦𝗮𝗻𝗱𝗲𝗿 𝗔𝗹𝗮𝗺𝗮𝗮𝗹𝗲. 𝗠𝗶𝘀 𝘀𝘂𝗹 𝘀𝗲𝗹 𝗵𝗲𝘁𝗸𝗲𝗹 𝗽𝗲𝗮𝘀 𝘁𝗼𝗶𝗺𝘂𝘀?

See kõik käis kuidagi nii kiiresti! Mäletan, et vastaste keskkaitsja hakkas palliga ülespoole liikuma. Nägin, et ta soovib sööta minu vastu mängivale ääreründajale, kuid sööt muutis kellegi rikošetist suunda ja mul õnnestus pall vahelt lõigata. Tegin vasaku jalaga puute, tõstsin pilgu ja nägin, et Alamaa pani juba putku! Söötsin talle palli jooksu peale ning ta realiseeris võimaluse väga kliiniliselt. Teadsime enne mängu, et vastaste kaitseliini taha võib tekkida vaba ruumi, ning suutsime selle võimaluse ideaalselt ära kasutada. Tol hetkel ei jõudnud mulle isegi kohale, et läksime Chelsea vastu 1:0 juhtima ja mina olin just väravasöödu andnud. Peas valitses täielik kaos!

𝗞𝘂𝗶 𝘀𝗮𝗮𝗸𝘀𝗶𝗱 𝗺𝗶𝗱𝗮𝗴𝗶 ö𝗲𝗹𝗱𝗮 𝘀𝗲𝗹𝗹𝗲𝗹𝗲 𝘃ä𝗶𝗸𝗲𝘀𝗲𝗹𝗲 𝗣𝗮𝘁𝗿𝗶𝗰𝗸𝘂𝗹𝗲, 𝗸𝗲𝘀 𝗸𝘂𝗻𝗮𝗴𝗶 𝗥𝗮𝗮𝘀𝗶𝗸𝘂𝗹 𝗷𝗮𝗹𝗴𝗽𝗮𝗹𝗹𝗶𝘁𝗿𝗲𝗲𝗻𝗶𝗻𝗴𝘂𝘁𝗲𝗴𝗮 𝗮𝗹𝘂𝘀𝘁𝗮𝘀, 𝘀𝗶𝗶𝘀 𝗺𝗶𝗱𝗮 𝘀𝗮 𝘁𝗮𝗹𝗹𝗲 ü𝘁𝗹𝗲𝗸𝘀𝗶𝗱?

Praegune Patrick võib olla väikesele Patrickule üüratult tänulik, sest järelikult on midagi õigesti tehtud ja asjad on läinud nii, nagu need minema pidid. Ütleksin talle, et tuleb endasse uskuda ja suurelt unistada, sest siis võivad juhtuda väga head asjad. Järjepidevus on olnud see, mis on minu jalgpalluriteel vilja kandnud.

Kõigile noortele soovin aga öelda: unistage suurelt, tehke kõvasti tööd ja olge järjepidevad! Pidage meeles, et eksimused on osa protsessist, mitte kohene ebaõnnestumine. Võitjad õpivad oma vigadest ning proovivad järgmisel korral mitte sama kivi otsa komistada. Samuti on oluline leida aega puhkamiseks ning hoida elus tasakaalu.

Patricku teekond Raasiku FC Jokerist UEFA noorteliigasse on suurepärane näide sellest, et ka väikesest klubist on võimalik jõuda Euroopa tippklubide vastu mängima. Oleme Patricku üle uhked ning soovime talle jalgpalluriteel palju edu ja kordaminekuid!

UNISTA SUURELT, TEE TÖÖD JA USU ENDASSE!

Fotod Jana Pipar